Esimene mõte, mis hambaarsti kabinetis sõna “eemaldamine” kuuldes pähe tuleb, ei ole tavaliselt kõige rahulikum. Ometi on hamba väljatõmbamine mõnikord just see samm, mis aitab peatada valu, põletiku või suurema hambamure süvenemise. Tänapäeval ei tähenda see enam hirmutavat ja ettearvamatut protseduuri, vaid läbimõeldud raviotsust, millele eelneb kontroll, röntgen ja arsti selgitus.
Oluline on mõista, et hamba väljatõmbamine ei ole hambaravis esimene valik. Enne seda hinnatakse, kas hammast saab ravida, taastada või krooniga tugevdada. Kui hammas on aga väga lagunenud, murdunud, põletikuline või segab teisi hambaid, võib eemaldamine olla kõige mõistlikum lahendus.
Millal võib hamba eemaldamine vajalik olla?
Hamba eemaldamise põhjus ei ole alati üks ja sama. Mõnel inimesel muutub probleemiks tarkusehammas, mis ei mahu suhu või kasvab vale nurga all. Teisel juhul võib tavaline purihammas olla nii tugevalt kahjustunud, et täidis ega juureravi enam ei aita.
Sageli jõutakse eemaldamiseni siis, kui põletik on korduv, valu ei kao või hammas on kaotanud suure osa oma tugevusest. Vahel soovitab arst eemaldamist ka enne ortodontilist ravi, kui suus ei ole piisavalt ruumi hammaste õigesse asendisse liikumiseks.
Kõige levinumad põhjused on:
- sügav kaaries ja ulatuslik hambakoe kahjustus;
- tugev põletik hambajuure ümber;
- murdunud hammas, mida ei saa enam taastada;
- probleemne tarkusehammas;
- igemehaigusest tingitud hamba liikuvus;
- ruumipuudus enne ortodontilist ravi.
Kuidas protseduuriks valmistuda?
Enne eemaldamist vaatab hambaarst suu üle ja vajadusel teeb röntgenpildi. See aitab näha hamba juuri, nende kuju ja asendit. Just see etapp on oluline, sest väljast võib hammas tunduda lihtne, kuid juured võivad olla kõverad, pikad või asuda närvide lähedal.
Arstile tasub kindlasti rääkida, kui tarvitad verevedeldajaid, sul on kroonilisi haigusi, allergiaid või oled hiljuti läbinud mõne suurema ravi. See ei tähenda automaatselt, et hammast ei saa eemaldada, kuid raviplaan võib vajada täpsustamist.
Mida võiks enne visiiti teada?
Tühja kõhuga ei ole tavaliselt hea mõte hambaarsti juurde minna, kui arst ei ole teisiti öelnud. Pärast protseduuri võib söömine mõnda aega olla ebamugav, seega on parem süüa rahulikult enne visiiti. Samuti võiks planeerida päeva nii, et pärast eemaldamist ei peaks kohe trenni, töökoosolekule või sauna kiirustama.
Kui ees ootab keerulisem eemaldamine, näiteks tarkusehamba puhul, võib olla mõistlik võtta endale taastumiseks rahulikum päev. Mitte sellepärast, et protseduur oleks tingimata raske, vaid seepärast, et keha vajab paranemiseks aega.
Kas hamba eemaldamine on valus?
Protseduur tehakse tuimestusega. See tähendab, et patsient võib tunda survet, liigutamist või pinget, kuid teravat valu ei tohiks tunda. Kui valu siiski tekib, tuleb sellest kohe arstile märku anda. Hambaarst saab tuimestust lisada ja protseduuri jätkata alles siis, kui piirkond on piisavalt tuim.
Paljud inimesed kardavad rohkem protseduuri mõtet kui tegelikku kogemust. Kabinetis selgub sageli, et kõige ebameeldivam osa oli hoopis ootus. Hea hambaarst räägib enne alustamist, mida ta teeb, ja annab märku, millal võib tunda survet või vibratsiooni.
Lihtne eemaldamine ja kirurgiline eemaldamine
Kõik hamba eemaldamised ei ole ühesugused. Kui hammas on suus hästi nähtav ja seda saab instrumentidega kindlalt haarata, võib eemaldamine olla üsna lühike protseduur. Seda nimetatakse sageli lihtsaks eemaldamiseks.
Kirurgilist eemaldamist võib vaja minna siis, kui hammas on igeme all, murdunud igemepiiri lähedalt või kasvab keerulise nurga all. Sellisel juhul võib arst teha väikese lõike igemesse või eemaldada hamba osade kaupa. See kõlab karmimalt, kui tegelikult sageli on, sest protseduur toimub tuimestusega ja kindla plaani järgi.
Tarkusehamba eemaldamine
Tarkusehambad tekitavad palju küsimusi, sest need võivad aastaid vaikselt suus olla ja siis järsku probleeme põhjustada. Kui tarkusehammas ei mahu korralikult lõikuma, võib selle ümber tekkida põletik, turse, halb maitse suus või valu lõualuus.
Mõnikord surub tarkusehammas naaberhambale või jääb osaliselt igeme alla. Sellisel juhul ei pruugi harjamine ja loputamine piirkonda piisavalt puhtana hoida. Arst hindab röntgeni põhjal, kas hammast on parem jälgida või eemaldada.
Mis toimub pärast hamba eemaldamist?
Kohe pärast protseduuri asetatakse haavale tavaliselt steriilne tampoon. Seda tuleb hoida suus arsti juhiste järgi, sest surve aitab verejooksul peatuda ja verehüübel tekkida. Verehüüve on paranemise seisukohalt väga tähtis — see kaitseb haava ja aitab uuel koel moodustuda.
Esimestel tundidel võib esineda kerget veritsust, tuimust, pakitsust või turset. See on tavaline. Ebamugavust saab enamasti leevendada arsti soovitatud valuvaigistiga. Aspiriini või muid vere hüübimist mõjutavaid ravimeid ei tasu omal käel võtta, kui arst ei ole seda soovitanud.
Esimese päeva hooldus
Esimene päev on kõige tähtsam. Sel ajal tuleb haaval lasta rahulikult sulguda. Suud ei tohiks tugevalt loputada, haava keelega katsuda ega kõrrega juua. Ka suitsetamine ja alkohol võivad paranemist segada.
Hea meeles pidada:
- ära söö enne, kui tuimestus on möödunud;
- väldi kuuma toitu ja jooki;
- ära loputa suud tugevalt;
- ära tee rasket füüsilist tööd ega trenni;
- ära mine sauna või kuuma vanni;
- hoia haav puhas, kuid ära torgi seda.
Mida süüa pärast hamba eemaldamist?
Esimestel tundidel tasub söömisega oodata, eriti kui suu on veel tuim. Hiljem sobivad pehmed ja jahedamad toidud, mis ei ärrita haava. Näiteks jogurt, püreesupp, kartulipüree, pehme puder või smuuti, mida ei jooda kõrrega.
Kõvad, teravad, väga kuumad ja pudisevad toidud võivad haava häirida. Seemned, pähklid, krõpsud ja kõvad koorikud võivad sattuda haava piirkonda ning tekitada ebamugavust. Mõne päeva pärast saab tavaliselt liikuda tagasi tavapärasema menüü juurde, kuid seda tasub teha enesetunde järgi.
Millal paranemine tavaliselt toimub?
Esimestel päevadel võib piirkond olla tundlik. Turse võib mõnikord olla suurem teisel või kolmandal päeval ning siis hakata taanduma. Igemekude paraneb tavaliselt järk-järgult, kuid luu taastumine võtab kauem aega.
Paranemise kiirus sõltub eemaldatud hambast, protseduuri keerukusest, üldisest tervisest ja sellest, kui täpselt järgitakse arsti juhiseid. Kui kõik kulgeb tavapäraselt, väheneb valu iga päevaga. Kui valu hoopis tugevneb, tekib halb lõhn, palavik või suur turse, tuleb võtta ühendust hambaarstiga.
Kuiv hambasomp: miks sellest räägitakse?
Kuiv hambasomp võib tekkida siis, kui haava kaitsev verehüüve tuleb ära või ei teki korralikult. Sellisel juhul võib valu mõne päeva pärast tugevamaks minna ja kiirguda kõrva või lõualuusse. See ei ole olukord, mida peaks kodus kannatama.
Kõige parem viis seda riski vähendada on mitte loputada haava tugevalt, mitte suitsetada, mitte kasutada kõrsi ja mitte koormata keha esimesel päeval üle. Kui valu muutub ebatavaliselt tugevaks, aitab hambaarst haava üle vaadata ja vajadusel ravida.
Kas eemaldatud hammas tuleb asendada?
Kõik eemaldatud hambad ei vaja kohest asendamist, kuid küsimus tasub arstiga läbi rääkida. Kui eemaldatakse tarkusehammas, ei ole asendamine enamasti vajalik. Kui aga eemaldatakse purihammas, eeshambas või hammas, mis osaleb närimises, võib tühimik mõjutada hambumust ja naaberhammaste asendit.
Aja jooksul võivad kõrvalhambad hakata tühja koha poole liikuma. Samuti võib vastashammas hakata rohkem välja nihkuma, sest tal puudub kontakt. Seetõttu arutatakse pärast paranemist sageli implantaadi, silla või proteesi võimalust.
Millal tuleb kiiresti hambaarstiga ühendust võtta?
Pärast hamba eemaldamist ei pea iga väike ebamugavus paanikat tekitama. Kerge valu ja vähene veritsus võivad olla täiesti tavalised. Kuid on sümptomeid, mille puhul ei tasu oodata.
Hambaarstiga tuleks ühendust võtta, kui verejooks ei peatu, valu läheb iga päevaga tugevamaks, tekib palavik, nägu või ige paistetab märgatavalt, suus on halb lõhn või maitse, mida ei saa seletada tavapärase paranemisega. Samuti tasub abi küsida siis, kui miski lihtsalt tundub vale — parem on lasta olukord üle vaadata kui murega üksi olla.
Rahulik lähenemine teeb protseduuri lihtsamaks
Hamba eemaldamine ei ole meeldiv mõte, kuid hästi planeeritud protseduur võib tuua suure kergenduse. Kõige olulisem on mitte lükata hambavalu ja põletikku edasi. Mida varem probleemiga tegeleda, seda rohkem on ravivõimalusi ja seda väiksem on risk, et olukord muutub keerulisemaks.
Hambaarsti roll ei ole lihtsalt hammas eemaldada, vaid selgitada, miks see vajalik on, kuidas protseduur kulgeb ja mida teha pärast seda. Kui patsient teab, mida oodata, muutub kogu kogemus rahulikumaks. Just sel põhjusel tasub enne protseduuri küsida kõik küsimused ära — ka need, mis tunduvad väikesed või piinlikud.
